Referaadid

Hoolimata venimisest jõudsin ka mina oma referaatidega lõpule. Valisin välja ühe EBSCO abil leitud artikli (seega internetist), mis käsitleb intervjuuks etteavmistumist intervjueeritava seisukohalt. Kakas varianti erinevad teineteisest vaid oma põhjalikkuse poolest, tegu oli väga selgelt ja praktiliselt esitatud tekstiga.

Artikkli andmed: Smudde, P. (2004) The Five P’s for Media Interviews: Fundamentals for Newbies, Veterans and Everyone in Between; Public Relations Quarterly, Summer, Vol. 49, Issue2

Referaat õpilastele

Referaat õpetajatele

Hindamisest

Hindamismudeli loomiseks läksin etteantud leheküljele, võtsin sealt vormi, siis riiulist „Uudise käsiraamatu” (Hennoste, 2001) ja tegin valmis sellise ajaleheuudise hindamismudeli:

 

Kriteerium	4	3	2	1
Uudisküsimused	Uudis annab teemast põhjaliku ja ammendava ülevaate (kuus põhiküsimust).	Uudis vastab küsimustele kes, mis, kus, millal ja kuidas, ei vasta küsimusele miks.	Uudis vastab küsimustele kes, mis, kus ja millal, ei vasta küsimustele kuidas ja miks.	Uudis vastab vaid ühele-kahele põhiküsimusele.
Täpsus	Kogu esitatud info on tõene ja enne avaldamist kontrollitud, faktivigu ei ole.	Eksitud on õigekirjas ja/või nimede kirjutamisel.	Eksitud on tsitaatide autorluses.	Uudises on tegelikkusele mittevastavat infot.
Tasakaal	Uudis vaatleb probleemi kõigist olulistest külgedest ja annab sõna kõigile osapooltele.	Uudises pole esindatud mõni vähemtähtsatest osapooltest.	Üks osapooltest on uudises alaesindatud.	Uudis on selgelt ühepoolne.
Objektiivsus	Uudis sisaldab olulist ja asjakohast infot, seal ei ole ajakirjaniku arvamusi ja kellegi poole asumist.	Uudises on varjatud kujul ajakirjaniku seisukohad.	Uudises on esindatud ajakirjaniku seisukohad	Ajakirjanik manipuleerib lugejatega
Uudiskriteeriumid	Uudis on mõjukas, ootamatu, konfliktne, värske, lugejale lähedane, aktuaalne ja seal tegutsevad prominendid.	Uudis ei vasta 1-2-le kriteeriumile.	Uudis ei vasta 3-4-le kriteeriumile.	Uudis ei vasta 5le kriteeriumile.

 

Loodetavasti sain õigesti aru, et selle alusel saab õpilane ise oma tegevust hinnata, mitte pole see aluseks formaalse, n-ö tavatähenduses „koolihinde” panemiseks. Mina igatahes seda tegema ei hakka, kinnitust sain ka selle keskkonna loojatelt (http://hindamismudelid.blogspot.com).

 

Koostatud mudeli alusel analüüsisin ühte ETV24-s ilmunud uudist (http://www.etv24.ee/index.php?0599526) ja sain sellised tulemused:

Uudisküsimused – 3;

Täpsus – 4;

Tasakaal – 1 (sellist tulemust peab ka kommenteerima – esindatud ainult rahandusminister);

Objektiivsus – 4;

Uudiskriteeriumid – 4.

Nii et kokkuvõttes tundub hea uudis olevat;)

Otsingutest…

ehk siis teine pisiülesanne.

Kui midagi internetist otsin, siis sõltub otsingumootori ja -vahendi valik taotletavast eesmärgist. Tööalaselt on vajalikud peamiselt eestikeelsed materjalid (ajalehed, mitmed uudisteportaalid, asutuste koduleheküljed), neid otsin kas otse vastavalt koduleheküljel või siis kui enne tuleb leida õige koduleht, siis seal on abiks (traditsiooniline) google.

Natuke teine on asi siis, kui vaja on mingeid materjale koolitööks. Väga tihti pole kasu avalikult kättesaadavatest materjalidest, sel juhul otsin läbi TÜ raamatukogu lehekülje kas elektroonilistest ajakirjadest või andmebaasidest. Aga mingist erilisest tõhusast “nutiotsingust” seal rääkida ei saa, ikka vaja leida õiged märksõnad. Avalikku ja tasuta materjali olen ikka google abil otsinud ja leidnud.

Minu arvates pole probleem tõhusaks otsinguks isegi mitte niipalju igasuguste lisavõimaluste kasutamises (google alert, scholar jne), kui just õigete ja otsingu eesmärgile vastavate märksõnade leidmises. Vahel jääb ka tunne, et otsingu piiramine (näiteks google scholar`iga) muudab otsingu ka vähem tõhusaks. Lihtsalt osa materjali lülitatakse juba eelnevalt välja.

Aga lõpetuseks (ja veelkord) – kui on õiged ja eesmärgile vastavad märksõnad, pole otsing internetis probleem.